«Baýlý» beretin bilim bárinen de jandyraq - Ult ustazy «Baýlý mektebi» jaıynda

Mektepterge «baýlý» dep at qoıylǵany 7-8 jyl boldy. Sonan beri tek bolmasa, isi baýlý túrge aınalǵan mektepter áli az. Kóbiniń-aq aty «baýlýǵa» aınalǵanmen, isi burynǵysha júrip jatyr. Sebebi oqytýshylardyń kóbi baýlý mektebiniń atyna qanyq bolǵanmen, zatyna qanyq emes; zatyna qanyqtardyń da kóbi túsine jetik bolǵanmen, isine jetik emes. Sondyqtan «baýlý mekteptiń» atyn da, zatyn da jaqsy biletinderdiń kóbi de «baýlý» isin jóndep júrgizip, durystap alyp kete qoıǵan joq. Baýlý mektep jóndelip júre bastaǵan jerlerge qarasaq, bári de qarjy men madanyıat (mádenıet) qatar turǵan jerler ekenin kóremiz. Olaı bolatun mánisi – baýlý mektep Eýropa men Ámerıkeniń madanyıaty men baılyǵyn boılap ósip, aspanǵa talasqan basyna qyraǵy zeıin baryp salǵan qyran uıasy sıaqty túrdegi mektep.

Baýlý mektep balanyń tabıǵatyna jaqyn, turmys isine úılesimdi mektep bolǵandyqtan, bala úıretýdi baýlý túrge túsirý kerek degen pikir Reseıde týǵaly da biraz zaman boldy. Patsha úkimetiniń tusynda mektepterdi «baýlý» túrge túsirý kerek deýshiler bolsa da, úkimet moıny oǵan jar bermeıtin. Baýlý mektep bala tárbıeleý júzindegi kósemderdiń kóńilindegi izdegen múddesi, kózdegen muraty esebinde júrgen mektep edi. Úkimetiniń qarasy óshken soń-aq baýlý mektepti jaryqqa shyǵarý sharasy istele bastady. Áli kúnge deıin baýlý mekteptiń aıaǵy jerge tımeı, tek maqsat pen murat túrinde bolyp, usynsa qol jetpeıtin sebebin baıandaýdan buryn baýlý mektep degenniń mazmunyna qandyrý úshin atyna sáıkes zatynda nesi barlyǵyn, jana (jáne) da burynǵy mektepterden munyń aıyrmasy qandaı, artyqtyǵy qansha ekendigin aıtyp ketse, bosqa ýaqyt alatyn kereksiz sóz bolmas deımin. Ony bilgennen keıin baýlý mektepterdiń toǵyz aı kótergende de, toǵyz kún tolǵatqanda da ne shala týyp, shalaǵaılyq qylyp jatqany nemese tipti dúnıege kele almaı jatqan mánisi men sebepteri asa baıandaýsyz da túsinikti bolar deımin. «Baýlý» degen sóz jańa mekteptiń atyna da, zatyna da dóp keledi. Baýlý mektepte balalar «baýlý» túrde úıretiledi. Qazaq tilinde «baýlý» degen sóz úıretýdiń qaı túrine aıtylady? Qasqyr kúshigin jeýge baýlyǵanda, qoradan qozy urlap aparyp baýlıdy. Mysyq balasyn tyshqan ustaýǵa baýlyǵanda, tyshqandy tirileı ákep berip, qashyryp ustatyp, baýlıdy. Qazaqtyń eski jyrlarynan, eski sózderinen batyr bolǵandardy qalaı baýlyp batyr qyp ósirgenderin kóremiz, batyrlar basqalardyń balalaryn qalaı baýlyp ósirgenin kóremiz. Máselen, Shyńǵys handy jasynda baýlyǵan Sholaq qol batyr tas atýdan bastap, sadaq pen qus atýǵa deıin baýlyǵan. Adam arqasyna minip qarý qylýdan bastap, at arqasynda qarý qylýǵa deıin baýlyǵan. O zamanda bı bolǵandar bı mektebinde baýlynǵan, ıaǵnı bıge atshy bolyp, birge júrip, birge turyp, bitirgen isterdiń ishinde birge bolyp, baýlynyp, bı bolǵan.

Úıretý bastapqy kezde qaıda da bolsa, «baýlý» túrde bolǵan. Oqý – beride shyqqan úıretý túri. Baýlýdan shyǵyp bala úıretý, «oqý túrine túsip ketýi, oqý túrine túskende de jalań oqý túrine túsýi tirshilik túrine qaraı bolǵan. Tirshilikke kerektiń bári tabıǵattan alynady. Sondyqtan úıretý «jalań oqý» túrge aınalýy adamnyń tabıǵat taný túrine qaraı bolǵan. Tabıǵattyń kúshi men isin bólektep (sholasıka), kúshin kókke shyǵaryp, isin jerge qaldyryp, tabıǵatty janynan aıyryp, ólikke aınaldyrǵanda, úıretýdiń túri «jalań oqytý» sıaqty óli túrge aınalǵan.

On jyl oqyp jazý bilmegen «oqý» ólige bolmasa, tirige kerek bolmaǵan. Qazaq balasyn moldaǵa bergende, namaz sabaǵyn bilsin, ólgende basymyzǵa Quran oqı bilsin degen maqsatpen beretin. Namaz oqý da, Quran oqý da – ólgen kúnge, o dúnıege ǵana kerek qylatyn nárse. Oqýdan o kúnde tirlikke paıda kútpegen. Aqyret qamy úshin ǵana bala oqytqan. Óli bilim úshin bergen balany «óli oqýǵa» úıretken. Bergi zamandarda ǵana qazaq balalary orys mektepterinde oqyp, dúnıesine kerek bilim úırenetin bolǵan shaqta, qazaq mektepterinde úıretý «tóte oqý» túrine túsip, oqýmen qatar jazý úırenetin bolǵan shaqta qazaq balasyn mektepke Quran oqý men namaz sabaǵyn bilýden góri dúnıesine kerek basqa maqsatpen beretin bolǵan.

Qazaq tártiptep mektep ashyp, tárbıelep bala úıretken jurt emes. Sondyqtan qazaqta bala úıretý, tárbıeleý tarıhy da qysqa, sol qysqa tarıhynan da bala úıretý túri, jurttyń kerek qylýyna qaraı, túrlengenin baıqaımyz.

Qaı jurttyń da bolsa, mádenıet esiginde otyrǵan zamany bolǵan. Mádenıet esiginde otyrǵan shaǵynda olardyń da bala úıretýi «baýlý» túrde bolǵan. Olar da úıretýdiń «óli oqý» túrin de bastarynan keshirgen. Olar da «óli oqýdy» jandandyryp, «tóte oqý» túrine túsken. Onan beri kele «tóte oqýdy» da jandandyrý úshin «kórneki oqý» túrine túsken. Aqyrynda qaıtadan «baýlý» túrge túsip otyr.

Munysy nesi? Ker jaıylý ma? Bolmasa basqa bir mánisi bar ma? Syrttan qaraǵanda, ker jaıylý sıaqty da, ishinen qaraǵanda, tek ker jaıylý bolyp shyqpaıdy. Burynǵy «baýlý» men búgingi «baýlýdyń» túri bir bolǵanmen, syry bir emes, úıretkeni o kúndegi turmys túri men bu kúndegi turmys túri bir emes. Turmys túri basqa bolǵan soń balany baýlyǵanda úıretetin istiń túri de basqa bolady. O kúndegi tirshilik sharasyna isteletin istiń túri az bolǵan soń, balany baýlyp úıretetin ádistiń de túri az bolǵan. Bu zaman – mashına zamany. Mashına zamanyndaǵy tirshilik isiniń bári de mashınaly. Buryn qolmen isteletin kerek-jaraqtyń kóbi bul kúnde mashınamen isteledi. Buryn kólikpen isteletin jumystyń kóbi bul kúnde mashınamen isteledi. Buryn kúshpen isteletin qıanat, zorlyq sıaqty isterdiń kóbi bul kúnde mashınamen isteledi. Burynǵy batyrlyq, qaırat bul kúnde mashınamen isteledi. Solaı bolǵan soń burynǵy «baýlý» men búgingi «baýlýdyń» tek túriniń birligi bolmasa, qazirgi «bala úıretý» qaıta jaıylý emes. Tabıǵı jolynan ulaǵyp shyǵyp ketken úıretý bettiń ilgergi aldyn túzetý bolady.

«Óli oqý», «tóte oqý», «kórneki oqý» – báriniń asyly – oqý. Oqý bitkenniń bárinen alatyn bilim – óli bilim. Úıtkeni onyń bári de nárseniń ózimen, zatymen aınalystyryp úıretpeı, tek nárseniń atymen, bernesimen ǵana aınalystyryp úıretedi. Bári de istiń ádisin úıretpeı, tek mánisin úıretedi. Sondyqtan oqý mektepterinen shyqqandar da mánisin bilim mol bolǵanmen, ádis bilim az bolady. Ádissiz tek mánis bilimi – óli bilim. Tirshilik – tirlik sharasy. Tirlik sharasyna úıretetin bilim tiri bilim bolý kerek. Ondaı bilimdi adam mánis bilimi men ádis bilimin qatar úırengende bilmek. Tirshiliktiń eń ońaı isi – qazyq isteý nemese qaryndash ushtaý. Biri shotpen, ekinshisi pyshaqpen isteledi. Shotty qalaı ustap, qalaı joný mánisin túsindirip, ábden bildirgenmen, shot shaýyp, pyshaqpen jonyp ádisin almaǵan adam qazyqty da durystap isteı almaıdy, qaryndashty da durystap ushtaı almaıdy. Tirshilik isiniń oǵan kerek biliminiń mysaldary osy. Bul kórsetilgen – tirshiliktiń eń usaq, eń ońaı isi. Uly isterdiń ádisi de uly bolady. Uly ádisti úıretý de, úırený de qıyn bolady. Usaq istiń isteý mánisin bilgenmen, isteý ádisin bilmeı, durystap isteýge bolmasa, uly isti durystap isteýge bolar ma?

Mektepke bala bergende, ata-anasy balany turmys isine qaıym bolyp, ómirdiń azabyn kórmeı, rahatyn kórgendeı adam bolyp shyqsyn degen úmitpen beredi. Memleket jurttyń balasyn úıretkende, o da sóz úırengen balalar turmys isine sheber bolyp, ózine de, memleketke de paıdaly adam bolyp shyqsyn degen maqsatpen úıretedi. Onyń ústine Sábet (Sovet) úkimeti tirshilik negizi – eńbek. Adam kún kórýi kóptiń eńbegimen. Mektepte balalar jasynan eńbekke baýlynyp kóptesip, kólemdesip, qoǵamdasyp is qylyp úırenip, eńbekti iske daǵdylanyp, eńbekti súıip, shyn eńbekshi bolyp shyǵarǵa kerek dep otyr. Ortaqshyl turmystyń tasyn qalaýshy bolyp shyǵýyn kózdeıdi.

Mekteptiń mindeti – bergen balany ata-anasynyń úmiti men memlekettiń maqsatyndaǵy kózdegen túrde adam qylyp shyǵarý. Bul mindetin durystap atqarý úshin kózdegen maqsatqa kerek isterdi durystap isteý tıis. Qalaı úıretkende bala kózdegen túrdegi adam bolyp shyqpaq? Máseleniń qısyny – osy jerinde. «Óli oqý» – o dúnıedegi iske úıretpegen, sondyqtan o túrli oqý tirshilik maqsatyndaǵy iske úılespeıtini kórinip tur. «Tóte oqý» nárseniń, istiń zatyn almaı, atyn ǵana alyp, qur sóz túrinde úıretken. Sózben úırenip, sóz júzindegi iske sheber bolýǵa bolady, biraq tirshilik isi jalǵyz sóz júzinde emes. Sózge qaramaıtyn tirshilik isteri tolyp jatyr. Ol isterge istep, úırenip, sheber bolmasa, sózben úırenip sheber bola almaıdy. «Kórneki oqý» nárseniń zatyn, isin kórsetip úıretedi. Kórip úıretý balanyń tabıǵatyna jaqyn deıdi. Bala mektepke barǵansha 5-6 jyldyń ishinde bir talaı bilim biletini ras. Biraq ol bilimdi jalǵyz kórýmen ǵana emes, kórgenin eliktep isteýmen úırenedi. Solaı bolǵan soń tek kórsetýmen bolyp, istetpeı úıretetin «kórneki oqý» da kózdegen maqsat túrdegi tirshilikke laıyq adamdar jasap shyǵara almaıdy. Óıtkeni nárseni kórip bilý, bilý men istep bilýdiń arasy – kósh jer. Nársege isiń túsip qaraǵanda baıqaýyń men isiń túspeı qaraǵandaǵy baıqaýyń – ekeýi birdeı bolmaıdy. Nársege tek júrip qarasaq, tek kóremiz de ótemiz. Nársege jumyspen kelip qarasaq, olaı bolmaıdy. Toǵaı talyn tek tamashaǵa aralap baryp baıqaýymyz ben quryqsha izdep aralaǵandaǵy baıqaýymyz birdeı bolmaıdy. Toǵaı tolynyń jaıyn tamashaǵa aralaǵannan quryqsha izdep aralaǵanda, álbette jaqsyraq bilsek kerek.

«Kórneki oqý» men bala úıretý toǵaı talyn tamashaǵa apa- ryp tanytqan myısaldy da, «baýlý» men bala úıretý toǵaıdan balaǵa quryqsha izdetip tanytqan myısaldy. «Kórneki oqý» men «baýlý» ekeýiniń arasyndaǵy aıyrmasynyń asyly osy.

«Óli oqýdan» kóri «tóte oqý» beretin bilim jandyraq. «Tóte oqýdan» góri «kórneki oqý» beretin bilim jandyraq. «Baýlý» beretin bilim bárinen de jandyraq. «Baýlý» asylynda daǵdyly shaǵyndaǵy tipti «bala oqytý» emes, tirshilik isine tigileı túsirý. «Baýlý mektep» daǵdyly maǵynadaǵy mektep bolmaı, tolyp jatqan uıym, qoǵamdardyń bir túri sıaqty bolarǵa kerek. Ot basy, aýyl aımaq, el, jurt bolyp nemese qostas, shyǵyrlas, aryqtas, soqalas, artel, kaperatsyıa (paıdalas) bolyp, uıymdasyp is qylmaı ma? «Baýlý mektep» – burynǵydaı tek mektep emes, álgi aıtylǵandar sıaqty, adam uıymdarynyń bir túri.

«Baýlý mektep» – nárseden nárse jasap, taýar qylyp shyǵaratyn pabirik, zaýyt sıaqty da oryn emes, ózinen-ózi óserlik jaǵdaı jasap, bárin bárin daıar kúıinde berip, balapan shyǵaratyn jumyrtqa syqyldy da oryn emes, uıym túrinde is qylyp, is júzinde bilim alyp, eńbekti súıetin shyn eńbekshi bolyp, ushqanda alatyn nársesine uıada baýlynǵan qyran balasy sıaqty jastar shyǵaratyn oryn.