Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Áskerı sala – ult bolashaǵynyń kepili

02 maýsym 2024 205

Qazirgi álemdegi qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin áskerı salanyń róli aıryqsha mańyzdy. Áskerı sala – tek qana qorǵanys qabiletin qamtamasyz etýmen qatar, qoǵamnyń patrıottyq rýhyn kóteretin, ulttyń bolashaǵyna senimdilik uıalatatyn mańyzdy salalardyń biri. Sondyqtan, áskerı salany keńinen nasıhattaý sharalary qoǵamdaǵy mańyzdy mindetterdiń biri bolyp tabylady. Qazaqstannyń áskerı salasy táýelsizdik alǵannan beri edáýir damyp, qazirgi zamanǵy talaptarǵa saı qalyptasty. Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri (QR QK) memlekettik egemendikti, aýmaqtyq tutastyqty jáne ulttyq múddelerdi qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Qazaqstannyń áskerı salasy týraly negizgi málimetterdi qarastyraıyq.

Qazaqstannyń Qarýly Kúshteri úsh negizgi quramdas bólikke bólinedi:

  • Qurlyq áskerleri: Bul eń úlken jáne eń kóp áskerı qyzmetker sany bar ásker túri. Olardyń mindetteri aýmaqtyq qorǵanys, strategıalyq jáne taktıkalyq operasıalardy júzege asyrý.
  • Áýe qorǵanysy kúshteri: Áýe keńistigin qorǵaý jáne áýe shabýylyna qarsy turý. Bul kúshter zamanaýı joıǵysh ushaqtarmen, tikushaqtarmen jáne zymyrandyq qorǵanys júıelerimen jabdyqtalǵan.
  • Teńiz kúshteri: Qazaqstannyń Kaspıı teńizindegi múddelerin qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Bul kúshter kemeler men teńiz avıasıasyn qamtıdy.

Qazaqstannyń áskerı búdjeti eldiń jalpy ishki óniminiń (JİÓ) shamamen 1-1,5%-yn quraıdy. Sońǵy jyldary Qazaqstan áskerı tehnıkany jańartý jáne zamanaýı qarý-jaraqtarmen jabdyqtaý úshin aıtarlyqtaı qarajat bóldi. Bul qarjylar jańa tehnıkalar satyp alýǵa, áskerı ınfraqurylymdy jaqsartýǵa jáne áskerlerdiń jaýyngerlik daıyndyǵyn arttyrýǵa jumsalady.

Qazaqstanda áskerı qyzmet mindetti jáne kelisimsharttyq negizde júrgiziledi. Mindetti áskerı qyzmetke 18 jastan 27 jasqa deıingi er azamattar shaqyrylady. Olar áskerde 12 aı qyzmet etedi. Kelisimsharttyq qyzmetkerler kásibı áskerler bolyp tabylady jáne olar uzaq merzimdi kelisimsharttar boıynsha qyzmet atqarady.

Qazaqstan halyqaralyq áskerı yntymaqtastyqqa úlken mán beredi. El NATO-nyń "Beıbitshilik úshin seriktestik" baǵdarlamasyna qatysady jáne kóptegen halyqaralyq áskerı oqý-jattyǵýlarǵa qatysady. Qazaqstannyń áskerı qyzmetkerleri Birikken Ulttar Uıymynyń (BUU) bitimgershilik mısıalarynda da qyzmet etedi. Sonymen qatar, Qazaqstan TMD elderimen, Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymy jáne Ujymdyq qaýipsizdik sharty uıymy aıasynda áskerı yntymaqtastyqty damytady.

Qazaqstanda áskerı tehnıka men qarý-jaraq óndirisi bar. Qazaqstandyq áskerı ónerkásiptik keshen zamanaýı qarý-jaraqtar men áskerı tehnıkalardy shyǵarýǵa jáne sheteldik seriktestermen birlesip ónimder ázirleýge baǵyttalǵan. Elde bronetehnıka, atys qarýlary, oq-dáriler jáne basqa da áskerı jabdyqtar óndiriledi. Qazaqstanda áskerı bilim berý júıesi jaqsy damyǵan. Qazaqstannyń Qorǵanys mınıstrliginiń qaramaǵyndaǵy áskerı akademıalar men oqý oryndary áskerı kadrlardy daıarlaýmen aınalysady. Bul oqý oryndary ofıserlerdi, serjanttardy jáne sarbazdardy daıyndaıdy. Mysaly, Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrliginiń Áskerı akademıasy, Áýe qorǵanysy kúshteriniń áskerı ınstıtýty jáne basqa da oqý oryndary eldiń qorǵanys qabiletin nyǵaıtýǵa úles qosady.

Qazaqstannyń áskerı salasy memlekettiń egemendigi men qaýipsizdigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Jańartylǵan áskerı tehnıka, halyqaralyq yntymaqtastyq jáne kásibı kadrlar arqyly Qazaqstannyń Qarýly Kúshteri óz mindetterin tıimdi oryndaýǵa qabiletti. Áskerı sala eldiń turaqtylyǵy men qaýipsizdiginiń kepili bolyp tabylady.

Áskerı sala ulttyq qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýde mańyzdy ról atqarady. Ol tek qana eldiń syrtqy jaýlarynan qorǵap qoımaı, ishki qaýipsizdik máselelerin de sheshýge kómektesedi. Sonymen qatar, áskerı qyzmet jas urpaqty patrıottyq rýhta tárbıeleýge, olardy Otanǵa degen súıispenshilik pen adaldyqqa baýlýǵa yqpal etedi.   

Búginde áskerı qyzmetke jastardy baýlý túrli jaǵdaıda oryn alyp jatyr. Onyń ishinde biregeıi buqaralyq aqparat quraldary arqyly nasıhattaý. Búginde áskerı salany tanytýdyń eń tıimdi joldarynyń biri retinde áleýmettik jeli betterinde túrli materıaldar taralymda. Teledıdar baǵdarlamalary men derekti fılmder, radıo jáne gazet materıaldary arqyly áskerı qyzmettiń mańyzdylyǵy men erlik isteri týraly keńinen aqparattarda berilýde. Sonymen qatar, áleýmettik medıa platformalary arqyly jastar arasynda áskerı qyzmetke degen qyzyǵýshylyqty arttyrýǵa bolady.

Bilim berý mekemelerinde áskerı daıyndyq sabaqtary men arnaıy kýrstar ótkizý – jas urpaqty áskerı qyzmetke daıyndaýdyń mańyzdy quraly. Mektepter men joǵary oqý oryndaryndaǵy áskerı-tarıhı murajaılar men kórmeler, arnaıy semınarlar men trenıńter arqyly jastardyń áskerı salaǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatady. Mysaly JOO-da nemese bitirýshi túlekter arasynda salany nasıhattaý jıi oryn alady. Mysaly Ulttyq ulan qyzmetkerleriniń jumysy men jalpy áskerı qyzmetter BAQ arqyly taralyp jatyr. Qoǵamdyq is-sharalar, mysaly, áskerı paradtar men merekelik sharalar, jas áskerlerge arnalǵan lagerler, ardagerlermen kezdesýler – áskerı qyzmettiń mańyzdylyǵyn kórsetip, qoǵamnyń patrıottyq rýhyn kóterýge yqpal etedi.

Qazaqstanda áskerı qyzmetke degen qyzyǵýshylyqtyń ósýi arqyly ulttyq qaýipsizdik nyǵaıady. Bul sharalar qoǵamda áskerı qyzmettiń mańyzdylyǵyn túsinýge, oǵan qoldaý kórsetýge yqpal etedi. Áskerı salany keńinen nasıhattaý sharalary – qoǵamnyń mańyzdy mindetteriniń biri. Bul sharalar arqyly áskerı qyzmettiń mańyzdylyǵyn kórsetý, jas urpaqtyń patrıottyq rýhyn kóterý, ulttyq qaýipsizdikti nyǵaıtý múmkin bolady. Sondyqtan, áskerı salany nasıhattaý sharalaryn ári qaraı damytý qajet jáne qoǵamdy bul iske belsendi túrde qatysýǵa shaqyramyz.

Búginde jastardyń patrıottyq sezimin arttyrý maqsatynda áskerı qurylymdar belsendi jumys júrgizip jatyr. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ulany osy baǵytta kóptegen is-sharalardy júzege asyrýda. Áskerı qyzmetkerler jastarǵa patrıottyq tárbıe berý úshin ashyq esik kúnderin uıymdastyrady jáne mektep oqýshylaryna arnalǵan úgit-nasıhat jumystaryn ótkizedi.

Ulttyq ulannyń áskerı qyzmetkerleri elimizdiń ár óńirinde jastarmen kezdesýler ótkizip, áskerı salaǵa qyzyǵýshylyqtaryn arttyrýǵa tyrysady. Mysaly, Aqpan aıynda Aqtóbe qalasyndaǵy Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy lıngvısıkalyq mektep-gımnazıasy men №28 jalpy bilim beretin orta mekteptiń oqýshylarymen Ulttyq ulan qyzmetkerleri arnaıy kezdesý uıymdastyrdy.

Bul kezdesýdiń basty maqsaty – joǵarǵy synyp oqýshylaryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ulan akademıasyna jáne basqa áskerı joǵary oqý oryndaryna túsýge qyzyqtyrý, sondaı-aq áskerı qyzmettiń qoǵamdaǵy mańyzdy rólin túsindirý boldy. Kezdesýge Aqtóbe qalasyndaǵy 6655 áskerı bóliminiń qyzmetkerleri men Ulttyq ulan akademıasynyń 4-kýrs stýdentteri qatysty. Olar oqýshylarǵa áskerı qyzmettiń artyqshylyqtary men áskerı áleýmettik paket týraly aqparat berip, Ulttyq ulan akademıasyna qalaı túsý kerektigin túsindirdi. Jánibek Qaıyrbekulynyń pikirinshe, «Áskerde bolǵan adamdar kóbine baıypty, ustamdy, shydamdy bolady. Temirdeı tártip olardy qalyptastyrady. Sondyqtan bul qasıetterdi jasóspirimderge jas kezinen úıretýimiz kerek». Qazirgi ýaqytta elimizdiń kóptegen óńirlerinde osy sıaqty is-sharalar ótkizilip jatyr. Áskerı bólimderde mektep oqýshylary úshin arnaıy ashyq esik kúnderi uıymdastyrylyp, balalarǵa áskerı ómirdiń qyr-syryn tanystyrady. Bul kúnderde oqýshylar alǵashqy kómek kórsetý ádisterin úırenip, arnaıy quraldardy paıdalanýdy meńgeredi. Sonymen qatar, olar áskerı kazarmalar men ashanalardy kórip, áskerı qyzmettiń mánin túsinedi. Osy is-sharalar arqyly Ulttyq ulan qyzmetkerleri jastarǵa áskerı saladaǵy qyzmettiń mańyzdyǵyn jetkizýge kúsh salady.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?