Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Áskerı qyzmet – mereıli mindet

04 maýsym 2024 521

Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri men quqyq qorǵaý organdary eldiń qorǵanys qabiletin nyǵaıtýda jáne halyqaralyq deńgeıde áskerı yntymaqtastyqty damytýda mańyzdy ról atqarady.

Áskerı saladaǵy quqyq qorǵaý organdarynyń mamandyǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin mańyzdy. Áskerı qyzmetkerler tek áskerı operasıalarǵa ǵana emes, sonymen qatar zańdylyqty saqtaý, tártipti qamtamasyz etý jáne áskerı qyzmettiń kásibı standarttaryn saqtaýǵa jaýapty.

  • Áskerı qyzmettiń kásibı standarttaryn saqtaý: Quqyq qorǵaý organdary áskerı qyzmetshilerdiń kásibı biliktiligin arttyrý úshin túrli oqý kýrstary men trenıńter ótkizedi. Bul kýrstar áskerı qyzmettiń teorıalyq jáne praktıkalyq aspektilerin qamtıdy, sondaı-aq áskerı zańnama men tártipti saqtaý joldaryn úıretedi. Áskerı mamandardyń kásibı damýynda úzdiksiz bilim alý jáne tájirıbe jınaý mańyzdy ról atqarady.
  • Qorǵanys-ónerkásiptik keshenniń damýy: Quqyq qorǵaý organdary áskerı ónerkásiptik keshenniń jumysyn úılestirý, jańa qarý-jaraqtar men áskerı tehnıkalardy engizý, sondaı-aq áskerı óndiris tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan sharalardy júzege asyrady. Bul saladaǵy mamandar áskerı tehnıka men qarý-jaraqtyń sapasyn tekserip, jańa tehnologıalardy engizý boıynsha ǵylymı zertteýler júrgizedi.
  • Áskerı zańnamany ázirleý jáne oryndaý: Quqyq qorǵaý organdary áskerı zańnamanyń tıimdiligin qamtamasyz etý úshin jańa zańdar men normatıvtik aktilerdi ázirleýmen shuǵyldanady. Bul zańdar áskerı qyzmetshilerdiń quqyqtary men mindetterin anyqtap, áskerı tártip pen zańdylyqty saqtaýdy qamtamasyz etedi. Sonymen qatar, áskerı zańnamanyń ózgeristerin qadaǵalap, olardy júzege asyrýdy baqylaý da olardyń mindetine kiredi.

Áskerı qyzmetke Memleket tarapynan árdaıym qoldaý bar. «Memlekettiń egemendigi men tutastyǵynyń jalǵyz kepili –Qarýly kúshter. Elimizdi syrtqy qaýip-qaterden qorǵap turǵan áskerı qyzmetshilerdi memleket árdaıym qoldaıdy» dedi memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev óz málimdeýinde. Sondyqtan el egemendigi úshin qyzmet etip júrgen áskerı qyzmetkerlerdiń eńbegi ereń.

Qorǵanys-ónerkásiptik keshendi damytý

Qorǵanys-ónerkásiptik keshen Qazaqstannyń qorǵanys qabiletin arttyrýdyń negizi bolyp tabylady. Bul keshen áskerı tehnıka men qarý-jaraqtyń óndirisi, ǵylymı zertteýler, ınovasıalar men tehnologıalardyń engizilýin qamtıdy.

Qorǵanys-ónerkásiptik keshenniń damý baǵyttary:

  • Ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystar: Áskerı ónerkásip salasynda jańa tehnıkalar men qarý-jaraqtardy jobalaý, testileý jáne óndirý jónindegi jumystar júrgiziledi. Ǵylymı-zertteý ınstıtýttary men tájirıbelik-konstrýktorlyq búrolar jańa áskerı ónimderdi ázirleý úshin zertteýler júrgizedi, olardyń tıimdiligin baǵalaıdy jáne jańa sheshimder usynady.
  • Qarýly kúshter men tehnıkalardy modernızasıalaý: Áskerı tehnıkalardy zamanaýı talaptarǵa sáıkes jańartý jumystary júrgiziledi. Bul modernızasıa áskerı tehnıkanyń tehnıkalyq jaǵdaıyn jaqsartý, onyń fýnksıonaldyq múmkindikterin keńeıtý jáne jańa tehnologıalarmen tolyqtyrýdy qamtıdy. Modernızasıa áskerı kúshterdiń daıyndyq deńgeıin kóterýge jáne olardy qazirgi zamanǵy qaýipterge qarsy turýǵa ázirleýge baǵyttalǵan.
  • Áskerı ónerkásiptiń básekege qabilettiligin arttyrý: Ulttyq qorǵanys ónerkásibiniń ónimderiniń sapasyn arttyrý jáne eksporttyq áleýetin keńeıtý jumystary júzege asyrylady. Bul baǵytta áskerı ónerkásiptiń halyqaralyq naryqqa shyǵýyn qamtamasyz etý, sheteldik naryqtardaǵy básekelestikke qabilettiligin arttyrý jáne álemdik áskerı naryqtaǵy orynǵa ıe bolý maqsatynda jumystar júrgiziledi.

Halyqaralyq áskerı yntymaqtastyqty damytý

Halyqaralyq áskerı yntymaqtastyq Qazaqstannyń syrtqy saıasatynyń mańyzdy aspektisi bolyp tabylady. Ol álemdik qaýipsizdikti qamtamasyz etý, áskerı salada tájirıbe almasý jáne halyqaralyq deńgeıde eldiń bedelin arttyrýǵa baǵyttalǵan.

Halyqaralyq áskerı yntymaqtastyqtyń negizgi baǵyttary:

  • Áskerı jattyǵýlar men oqý-jattyǵý sharalary: Ártúrli memlekettermen birlesken áskerı jattyǵýlar ótkiziledi. Bul jattyǵýlar áskerı kúshterdiń daıyndyǵyn arttyrýǵa, ortaq qaýipterge qarsy turý úshin birlesken áreketterdi úılestirýge baǵyttalǵan. Birlesken jattyǵýlar barysynda áskerı tehnıkalardy paıdalaný men strategıalyq josparlaýda tájirıbe almasý júzege asyrylady.
  • Halyqaralyq áskerı kelisimder men seriktestik: Álemdik qaýymdastyqpen qorǵanys salasynda kelisimder jasaý arqyly áskerı yntymaqtastyqty nyǵaıtý jáne halyqaralyq qaýipsizdik máselelerin sheshý maqsatynda kelissózder júrgiziledi. Bul kelisimder áskerı seriktestik, qaýipsizdik máselelerin sheshý jáne birlesken jobalardy júzege asyrý úshin negiz bolyp tabylady.
  • Áskerı-saıası yntymaqtastyqty damytý: Halyqaralyq deńgeıde áskerı-saıası yntymaqtastyqty nyǵaıtý arqyly álemdik qaýipsizdikti qamtamasyz etý jáne daýly máselelerdi sheshý úshin dıplomatıalyq tásilder qoldanylady. Bul yntymaqtastyq halyqaralyq uıymdarmen, eldermen jáne áskerı alánstarmen júrgiziledi.

Quqyq qorǵaý organdarynyń qoǵamdaǵy bedelin arttyrý úshin olardyń kásibı deńgeıi men qyzmet sapasyn únemi jaqsartý qajet. Mundaı jumystar qoǵamda áskerı qyzmettiń joǵary mártebesin qalyptastyrýǵa kómektesedi.

Kásibı bedeldi arttyrý sharalary:

  • Qoǵammen baılanys: Áskerı qyzmettiń mańyzdy aspektilerin túsindirý jáne qoǵammen ashyq dıalog ornatý. Quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmeti týraly aqparattardy qoǵamǵa jetkizý, áskerı qyzmettiń artyqshylyqtary men mánin túsindirý arqyly áskerı saladaǵy mamandardyń qoǵamdaǵy bedelin kóterý.
  • Áskerı qyzmettiń artyqshylyqtaryn nasıhattaý: Áskerı qyzmettiń áleýmetke jáne jeke tulǵaǵa beretin paıdasy men artyqshylyqtaryn jarıalaý. Bul áskerı qyzmettiń qoǵamdaǵy rólin kórsetý, áskerı qyzmetshilerdiń ómir súrý deńgeıin arttyrý jáne jastardy áskerı qyzmetke tartý maqsatynda júzege asyrylady.
  • Kásibı jetistikter men tabystardy kórsetý: Áskerı qyzmetkerlerdiń kásibı jetistikterin, olardyń jetken tabystaryn jáne áskerı saladaǵy oń nátıjelerdi qoǵamǵa tanystyrý. Bul ádis arqyly áskerı mamandyqtyń mártebesin kóterý jáne áskerı qyzmettiń mańyzdylyǵyn túsindirý.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri men quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmeti elimizdiń qorǵanys qabiletin arttyrýda jáne halyqaralyq áskerı yntymaqtastyqty damytýda mańyzdy ról atqarady. Quqyq qorǵaý organdarynyń mamandyǵy, qorǵanys-ónerkásiptik keshenniń damýy jáne halyqaralyq áskerı yntymaqtastyqtyń tıimdi joldary Qazaqstannyń ulttyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin qajetti aspektiler bolyp tabylady.

Qorǵanys-ónerkásiptik keshendi damytý jáne halyqaralyq áskerı yntymaqtastyqty nyǵaıtý arqyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri men quqyq qorǵaý organdary eldiń qorǵanys qabiletin arttyrý men halyqaralyq qaýipsizdik máselelerin sheshýge baǵyttalǵan kúsh-jigerin odan ári jalǵastyra beredi.

 

Bul maqala týraly ne oılaısyz?