Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Áskerge sap-saý ketken sarbaz 6 aıdan keıin tabytpen oraldy: Leıtenant aıaýsyz urǵan (FOTO-VIDEO)

16 mamyr 2024 1104

Qulsary qalasynyń turǵyny Imanǵalıeva Ardaq esimdi kelinshek áskerge sap-saý ketken balasynyń úıge tabytynyń oralǵanyn aıtyp, Qasym-Jomart Toqaevqa úndeý joldady, dep habarlaıdy Alash.kz tilshisi.

2023 jyldyń qańtar aıynda Jetisý oblysy, Kerbulaq aýdany, Saryózek aýylyna Otan aldyndaǵy boryshyn óteýge ketken Dosymjan Sálimjan Berkinuly aıaq astynan aýyryp, gospıtálǵa ketken.

«Ulymnyń serjanttary «asqazany aýyryp turǵan sıaqty, asqazanynda jara bar, beti ashylyp ketken, qanaǵan, sony tazalaý kerek, áýelden aýyrady eken, ınfeksıa juqtyrǵan» degeni sekildi áskerge jaramdy ketken ulyma jala jaba bastady», - dep bastady anasy óz áńgimesin.

Densaýlyǵynan kinárat tabyldy degen kúnnen bastap anasy Ardaq barlyq áleýmettik jelilerge dabyl qaǵyp, úndeý jarıalaı bastady. Dosymjan Berkinuly sarbaz qaıtys bolmastan burynǵy anasynyń jaǵdaıdyń qalaı órbigeni týraly jazbasy «Kıeli Atameken» feısbýk paraqshasynda jarıalandy.

QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń nazaryna!

Taǵy da áskerdegi shataq

Men Imanǵalıeva Ardaq Jylyoı aýdany Qulsary qalasynyń turǵynymyn. (1-13-6). Jumysym mektepte (6-mektep, burynǵy Pýshkın), biraq muǵalim emespin, ári qaraı ózderiń túsinersińder. Meniń ulym Dosymjan Sálimjan Berkinuly (1.10.2005 j.t) 2023 jyldyń qazan aıynyń 11 juldyzynda osy Qulsarydan áskerge attanǵan bolatyn. Barǵan jeriniń meken-jaıy: Jetisý oblysy, Kerbulaq aýdany, Saryózek aýyly, Saryózek úı № 1-22, áskerı bólimshe 29108.  (Basshysy Abekov Jasulan Sadý uly). Áskerdegi ulymmen kópten habarlasa almaǵasyn birnárseni sezgendeı degbirim qashyp mazasyzdandym. Analyq sezimim aldamapty. Sodan ulym Dosymjan 2024 jyldyń 3-mamyrynda tańerteńgi saǵat 8:15 te maǵan qońyraý shalyp, aýyrtpashylyqtan qatty mazasyzdanyp turǵanyn aıtty. (Shamasy ishki-qurylystary). Ulym Dosymjan birnárseni aıtpaı jasyrǵandaı kórindi maǵan. «Qyzýym kóterilip tur» degendeı keltirdi. Meniń ulym jáı qyzýǵa bylaı qınalatyn adamdardan emes edi. Ákesi Berkin de birnárse sezgendeı ábirjı bastady. Keıin ulym Dosymjannyń saǵat 10:00 de ishtegi áskerı sanchastqa túskenin, araǵa 3 saǵat salyp ony áskerı jedel járdem avtokóligimen 170 shaqyrymdaı jerdegi Almaty qalasyndaǵy QAZAQSTAN RESPÝBLIKASY QORǴANYS MINISTRLİGİNİŃ ÁSKERI KLINIKALYQ  GOSPITALİNE alyp ketip, jan saqtaý bólimine ornalastyrǵanyn estidim.

Sol kúngi saǵat 4:00 de ulym Dosymjandy Ivan Vıktorovıch degen orys dárigeri qaraıdy. Qorytyndysy: eki bóteke isten shyqqan, DIALIZ, ýaqytsha jasandy búırekpen emdelýde. Ókpege, júrekke, baýyrǵa, asqazanǵa sý tolyp ketken. Áskerge sap-saý ketken sarbaz kenet qalaısha mundaı kúıge tap bolady?

Sońǵy kezde áskerge ketken sarbazdardyń darǵa asylyp sýısıd jasaǵandaryn, áskerden sarbazdardyń eńirep qashqandaryn, áskerdegi sarbazdardyń esterinen aırylyp jyndy bolyp ketkenderin, taıaq jep urylatyndaryn, zorlanatyndaryn, qysqasy aýylǵa saý qaıtpaıtyndaryn áleýmettik jeliden kóp estıtin edim. Mine, endi kezek meniń ulyma kelgendeı. Buǵan tosqaýyl qoıylmasa kezek endi kimniń ulyn kútip turǵany belgisiz. Men ishtegi tártipsizdikten oryn alǵan jaǵdaıat ekenin birden sezdim.

Sýrettegi kúdikti leıtenant. 

Tipti 11.05.2024 úı-ishine shyndyq aıtyp qoıady degen qorqynyshtan áskerı basshylary ulymnyń telefonyn alyp qoıyp habar-osharsyz qaldyrdy. Men búginde Almaty qalasyndamyn. Ulymdy óz áskerı bólimshesinde Sh.Janbota esimdi leıtenant 1-mamyr kúni sabaǵan. Leıtenant Janbota ulym Dosymjanǵa álimjetik jasap kompúterge otyrǵyzyp, ózine tıesili jumystardy eriksiz kúsh qoldaný arqyly zorlyqpen jasatqan. Jýrnal tiktirgen, boıaýlaryna, ıne-jipterine úıden aqsha aldyrtqan. Ulym Dosymjan 1-2 adamnyń aty-jóninen qate ketken eken, soǵan bola ólimshi etip uryp-soqqan. «Qaǵazdy nege búldiresiń, nege únemdemediń» dep qosymsha jáne sabaǵan. Ulym «tamaqqa» dep úıden aqsha suraı beretin edi, sóıtsek, biz senip ulymyzdy tapsyrǵan osyndaı qatygez leıtenanttar qorlaıdy eken ǵoı uldarymyzdy. Sybaılastyq pen jemqorlyq áskerı bólimshede tunyp tur eken ǵoı. Mynaýmen biz qalaı el bolamyz, Jańa Qazaqstan qaıda?»,- dep jazdy jazbasynda marqum sarbazdyń anasy.

Ókinishke qaraı, bul jazba balasynan áli úmiti bar kezi edi. Jansaqtaý bóliminde jatqan kezinde anasynyń balasynyń jazylyp ketýine senimi mol bolatyn. Onyń maqsaty Toqaevtan áskerdegi tártipsizdikti túzetý bolatyn. Amal neshik, jansaqtaý bólimindegi balasy úsh kúnnen keıin til tartpaı ketti. Oǵan kim kináli? Qan-josa qyp sabaǵan leıtenant pa, álde búkil Qazaqstannyń eski júıesi me?

Anasy Ardaq balasynyń marqum bolǵanyn estigennen keıin, ádildikke qol jetkizý úshin qoǵamǵa óz muńyn aıtýdan bas tartpady.

Iá, jas sarbaz qatygez leıtenantynyń aıýandyǵynan qyrshyn ketti. Ata-ana, týys-baýyrlaryna myqty sabyr tileımiz.

Dosymjan sarbazdyń óliminiń sebebi týraly týystary jelide jazba arqyly jetkizdi.

«Alla-taǵala bul balamyzdy óz meıir-shapaǵatyna bólesin. Óz rahymyna alsyn. Óz qorǵanyna alyp, ózi qamqor bolsyn. Bizde ulymyzdy qara jer qoınaýyna tapsyrýdan basqa esh laj qalmady. Dosymjan balamyzdy sýdmedekspert ekspertıza jasaýda. Erteń ushaqpen, áskerı temir tabytpen elge oralmaq. «Kimge ne qylsań aldyńa sol keledi» degen, bireýdiń aıaýly, alpamsadaı ulyn uryp óltirgen leıtenanttyń aldyna tap osy qaıǵyly taǵdyr aýmaı-tókpeı kelsin! Búginde Jylyoı halqy, 1-yqshamaýdan turǵyndary kózderine ystyq jas alyp qara jamylýda. Qansha jas ishteı óksip, kishkentaı kezinen taı-qulyndaı tebisip birge ósken Dosıgin kútip ishteı qan jylaýda. Bul qaıǵy keshe ǵana eli sýǵa ketip, búginde áli esin jıa almaı eseńgirep júrgen Jylyoı halqyna, tipti osy jaısyz oqıǵany estigen barlyq Qazaqstan halqyna aýyr soqqy bolyp tıdi. Qabiri erteń Kúmbezdi qaýymynan qazylmaq.

Osy bala áskerge keterde alty aıǵa jetpeı soqqydan kóz jumyp, Kúmbezdi qaýymyna kelip jaıǵasam dep oılap ketip pe edi? Jas qyrshynnyń arman-qıaldary kóp edi. Eshkimnen taısalmaıtyn, qıyndyqqa shydas beretin, namysty uldyń biri edi. Jarqyrap kúlip, «Otan aldyndaǵy boryshymdy ótep kelemin, anashym» dep, óz erkimen, óz aıaǵymen áskerge kóńildi kúıde attanyp edi. Qaıdan bilsin bala kóńil, ajaly onyń óz leıtenantynan bolatynyn. Sarbazdar óz basshylaryn ákesindeı kórip, olardy «ÁKE, BATÁ» dep ataıdy eken. Ózine rıasyz sengen ulyn áskerı ákesi ólimge qıdy. Amanatqa qıanat jasaldy. Ozbyrlyq óz maqsatyna jetti. Artta botadaı bozdap áke-sheshe qaldy. Uldyń ornyn endi kim toltyrady? Dosymjannyń ólimine túgel Jylyoı halqy qaıǵyryp kóńil aıtady. «Tas túsken jerine aýyr» degen, «qýanyshty bólisse kóbeıedi, qaıǵyny bólisse azaıady» degendeı, kóp bolyp qol ushyn bereıik, aǵaıyn!»,-dedi týysy.

Sarbazdyń naqty neden qaıtys bolǵanyn leıtenanttar jasyryp, janynda júrgen sarbazdarǵa «bylaı aıtyńdar» dep daıyndap qoıǵan. Ata-anasy ádildik izdep, balasyn óltirgen leıtenantqa ómir boıǵy bas bostandyǵynan aıyrýdy surap otyr.

Gospıtaldyń dárigeri Dosymjannyń aýrýyn basqasha aıtsa, al áskerı bólimniń komandıriniń orynbasary podpolkovnık Jylqybaı Rýslan Syrlybaıuly Dosymjannyń anasyna: «Sizdiń balańyzdyń qasynda meniń balam júr, ol aıtty sizdiń balańyzdyń asqazanynda burynnan aýrý bar, gastrıt, asqazandy tazalap jatyr» deıdi. Ony qalaı túsinýge bolady? Onyń balasy Dosymjannyń qasynda neǵyp jatyr? Jáne dáriger emes onyń balasynyń aıtqany zań ba, sheshim be? Bul jerde Rýslan Syrlybaıuly óz balasyn Dosymjannyń qasyna habarshy, qulaq retinde baılap qoıǵan.

Egerde, Dosymjannyń asqazanynda áýelden aýrý bolsa, onda ondaı aýrý balany «jaramdy» dep, o basta áskerge nege alyp ketti? Mynalardyń ótiriginen keıin endi biz ekspertızanyń qorytyndysyna da senbeı kúmán keltiremiz. 1 mamyr kúni Dosymjan leıtenant Janbotadan ólip taıaq jegen. Sol kúni Janbota ashýly kelip, Dosymjandy sondaı jyldamdyqpen sabaǵan. Buǵan deıin de Dosymjan qatty taıaq jep kelgen, biraq bárine shydap sabyr etken. Jáne leıtenant Janbota 3 mamyrǵa deıin soqqydan aýyryp qulaǵan Dosymjanǵa medkómek kórsetpegen, aýrýhanaǵa aparmaǵan, eshkimge habarlamaǵan, kerisinshe jasyryp Dosymjannyń aýrýyn asqyndyrǵan. Mine, naǵyz qylmystyq is.

Bular Dosymjan shyndyq aıtyp qoıady dep, óz qylmystaryn jasyrý úshin Dosymjannyń qasyna ádeıi tyńshy qoıǵan. Ári qasyndaǵy júrgen tyńshy ony, ıaǵnı ózi tura almaı jatqan sarbazdy qosymsha sabaǵan degen kúdik bar. Sebebi, Dosymjannyń uıaly telefony 1-2 kún boıyna kelgen qońyraýlarǵa jaýap bermegen. Dosymjan ózin kim urǵanyn óler aldynda aǵasyna jáımen aıtyp ketken. Vıdeosyna durys nazar salyp qarasańyz, Dosymjannyń qasynda bireýdiń turǵany baıqalady, jáne soǵan alańdap Dosymjan tolyq jaýap bermeı ret boıynsha sóılep turǵany bilinedi. Endi Dosymjannyń qasynda kýá bolatyn jáne 3 sarbaz bar. Olar erteń bar shyndyqty jaıyp salady», - dedi týysy.

«Tas túsken jerine aýyr» degendeı, qan jutyp otyrǵan bul otbasyǵa bizdiń redaksıa alqaby da qaıǵyra kóńil aıtady.

Qulsary qalasy 1 yqsham aýdanynda Dosymjan sarbazdyń janaza shyǵarý sadaqasy boldy. Qulsary halqynyń barlyǵy derlik janazaǵa qatysyp, otbasyna kóńil aıtty. Marqumnyń denesine jasalǵan med-ekspertıza qorytyndysy bir aıdan keıin shyǵatyny belgili boldy.

«Ekspertıza jasalǵan, alaıda qorytyndysy 1 aıdan keıin shyǵatyny bizdi qatty alańdatady. Senimsizdik basym. Egerde, qorytyndyǵa kelispeı daýlasqan jaǵdaıda, eksgýmasıa jasatý úshin qaıta qabir ashý kerek pe? Osy máseleni bilgish mamandar máıit jerge túspeı turyp nege rettemeıdi?

Úkimet tarapynan ulynan qapıada qaskóılikten aırylǵan ata-anaǵa erdiń quny tólenýi tıis. QMDB-men aqyldassa, pátýá bólimi sharıǵat boıynsha erdiń quny 100 jylqy ekenin dáleldep shyǵaryp beredi. Aqsha anaǵa ul bolmas, jaqsysyn Alla berer. Degenmende, salt-joralǵy qaza bolmaý kerek. Uldan aırylý ata-anaǵa oıynshyq emes, qazaq halqy úkimetke mazaq emes!»,- dep jazdy «Kıeli Atameken» feısbýk paraqshasynda.

 

Bul maqala týraly ne oılaısyz?