Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Álıhan Bókeıhanov qamalǵan Aq túrme jaıly ne bilemiz?

31 mamyr 2024 309
Aq túrme zamanynda qazirgi Pavlodar qalasyndaǵy Astana jáne Lermontov kósheleriniń qıylysynda ornalasqan. 
Pavlodarda qazaqtyń talaı azamattary, sonyń ishinde Álıhan Bókeıhanuly jazasyn ótegen "Aq túrme" bolǵan. Ǵımarat aq patsha zamanynan, aqtardan qalǵany sebepti halyq aýzynda solaı atalyp ketken.

Qazir bul kóne nysannyń ornynda toǵyz qabatty záýlim baspana boı kótergen.

Aq túrme zamanynda qazirgi Pavlodar qalasyndaǵy Astana jáne Lermontov kósheleriniń qıylysynda ornalasqan. Aýmaqtyń resmı ataýy 1919 jylǵa deıin 8-Meshan tuıyq kóshesi bolǵanymen, halyq aýzynda "Túremnyı sholaq kóshesi" dep atalyp ketken.

"Aq túrmeniń" ornynda HİH ǵasyrdyń sońynda kazak-orys áskerleri jattyǵýlar júrgizip, saltanatty sherýler jasaǵan. Qarsysynda barak úlgisinde aǵashtan salynǵan áskerı kazarma, qarý-jaraq qoımasy, gaýpvahta jáne áskerı bastyq úıi bolǵan. Osy áskerı kazarmalar arasynda ýezik túrmeniń eki qabatty kirpish ǵımaraty ornalasqan. Shamamen 1880 jyly boı kótergen.

Keńes ókimeti ornaǵanǵa deıin Aq túrmede qylmyskerler ǵana emes, saıası senimsizder, halyqshyldar, keıinnen sosıal-demokrattar men bólshevıkter jazasyn ótegen. Qyzyldar qalada bılik ornatqan soń túrme kóp ýaqytqa deıin jumys istep, Stalın rejimine qarsy bolǵandar toǵytyldy. Tek arada 100 jyl ótkende, 1980 jyly ǵımarat qulatylyp, ornyna qazirgi toǵyz qabatty turǵyn úı turǵyzylady.

E. Sokolkınniń dereginshe, keńes ókimeti ornaǵan ýaqytqa deıin Pavlodarda jalǵyz ǵana túrme bolǵan, ıaǵnı osy Aq túrme. Endeshe kezinde Alash kósemi Álıhan Bókeıhanuly jazasyn ótegen túrme naq sol bolýy ǵajap emes.

Álıhan Bókeıhanulynyń 1906 jylǵy 21 aqpanda A.M. Kolúbakınge jazǵan haty Máskeýdiń áskerı-tarıhı muraǵatynda saqtalyp qalǵan.

Hatta ult kósemi: "...Maqala-hatty zańsyz jolmen jiberip otyrmyn. Meniń hattarym tekseriledi, tirkeledi. Eger maǵan hat jazamyn deseńiz: Pavlodar. Medısına feldsheri Amanbaı Shegirovke. Onyń ishine Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhanovqa dep jiberińiz. Memlekettik Dýmada kezdesermiz. 21.02.1906 j. Pavlodar, Semeı oblysy. №25. Gazetti meniń hatymmen birge Pavlodarǵa Narokonovqa jiberińiz" degen joldar bar. Álıhan Bókeıhanuly Pavlodardyń túrmesinen joldaǵan hattarynyń sońyna naqty ýaqytyn jáne "Pavlodar. Túrme" dep jazyp otyrǵan.

Álıhan Bókeıhanulynyń ómirine qatysty sońǵy jyldary baspasóz betterinde jaryq kórgen maqalalarda keńes ókimetine deıin Alash kóshbasshysy patsha úkimetiniń qýǵyndaýyna ushyrap, jer aýdarylǵany týraly keńinen aıtylady.

1917 jylǵa deıin úsh ret (1902, 1906, 1908 jyldary) tutqynǵa alynyp, túrmege qamalǵan, al 1909-1917 jyldary Samarada aıdaýda boldy. Endeshe tulǵanyń "Aq túrmede" bolǵanyn dáleldeıtin budan asqan aıǵaq joq dep oılaımyz.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?