Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Almatyda SSSR týyn julyp tastaǵan belsendi óz elinde aıypty bolyp, bes táýlikke qamaldy

11 mamyr 2024 719

Keńes odaǵynyń týyn alaýlatyp-jalaýlatyp Almaty kóshelerimen alyp júrgenderdiń týyn julyp alǵan qoǵam belsendisi Janbolat Sháızada bes táýlikke qamaldy, dep habarlaıdy Alash.KZ ulttyq portaly. 

Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń aıaqtalǵanyna oraı atalyp ótiletin 9 mamyrda Sovet odaǵynyń týyn kótergen adamdarmen baılanysyp qalǵan belsendi Janbolat Sháızadanyń bes táýlikke qamalǵany habarlandy. Almaty qalalyq ákimshilik soty ony táýelsiz Qazaqstanda ózge sıpattaǵy tý kótergenderge qarsy kelgeni úshin aıypty dep sanap, “usaq buzaqylyq” baby boıynsha kináli dep tanyǵan.

Sot sheshiminde qatysty aqparatqa sensek, onda "qoǵamdyq orynda júrip, kele jatqan kólikterdi óz betimen toqtatyp, janjal shyǵaryp dórekilik kórsetip, bylapyt sózder aıtqany, kólikten týlardyń kóshirmelerin julyp alyp qoǵamdyq tártipti buzǵany" jazylǵan.

Alaıda, belsendiniń BAQ-qa bergen suhbatynda: “balaǵat sóz aıtqanym ras, biraq eshqandaı tártip buzbadym”, - degen. Óziniń saıası kózqarasy, ulttyq sanasy úshin jazyqty bolǵan Janbolat Sháızada 9 mamyr kúni keshke ustaldy. Taraptardyń sheshimge qatysty shaǵym túsirýine múmkindigi bar.

Eske sala keteıik, 9 mamyr kúni áleýmettik jelide er adamnyń Almaty kóshesinde kólikke ilingen Sovet odaǵynyń týyn alyp, kóliktegi adamdarmen sózge kelip qalǵany beınelengen vıdeo tarady. Janbolat Sháızadanyń aıtýynsha, oqıǵa 9 mamyrda kúndiz bolǵan. Ol SSSR-dyń týyn jelbiretip júrýdi el birligine syna qaǵyp, "arandatý" áreketi dep sanaıtynyn jetkizdi.

Janbolat Sháızada Reseıdiń Ýkraınaǵa basqynshylyǵy osyndaı arandatýshy áreketterden bastalǵanyn atap ótip, istegen isin durys sanaıtyndyqtan oǵan ókinbeıtinin, jasaǵanyn moınymen kóterýge daıyn ekenin de habarlady.

Májilis depýtaty Abzal Quspan KSRO týymen sherýge shyqqandarǵa qarsy bolǵan almatylyq Janbolat Shaızadany qoldaýǵa shaqyrdy.

- Janbolattaı ultqa tirek, elge kerek azamattardy qoldamaı tynysh otyrýǵa taǵy bolmaıdy. Sonda ne istemek kerek? Menińshe, qoldanystaǵy ákimshilik kodekske bóten, basqa eldiń memlekettik sımvolıkasyn qoǵamdyq oryndarda ruqsatsyz paıdalanǵany úshin bólek jaýapkershilik qarastyrý kerek. Sonda biz osyndaı provokasıalyq áreketterdiń aldyn alǵan bolar edik. Áıtpese, SSSR-diń týyn jelbiretip júrgenderdiń áreketi zańdy, al oǵan tosqaýyl qoıamyz deýshilerdiń áreketi zańsyz bolýy ádilettilik qaǵıdatyna qaıshy, – dep jazady ol.

Oraıy kelgende aıta keteıik, jyl saıynǵy Jeńis kúninde egemen eldiń aspanynda ózge sıpattaǵy nyshandardy kóteretinder kózge túsedi. Keńestik kezdegi ulttyq qundylyqtardyń janshylyp, ult tiliniń túgesilýi, qazaq tildi mektepterdiń jabylýy, asharshylyq pen ult zıalylaryn qýalaý syndy qıyndyqtar tán sovettik ımperıanyń saıasatyn aıyptaıtyndar bul qubylysty quldyq sanamen, otarlaýshylyqty jaqtaýmen, qazaq halqyna jasalǵan genosıtti beısana qoldaýmen baılanystyryp jatady. 

 

 



Bul maqala týraly ne oılaısyz?