Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

«Ádildik jáne Órkendeý» Qoǵamdyq qorynyń músheleri el aımaqtaryna jumys saparyn bastady

27 mamyr 2024 304

Qor ókilderi óńirlerdegi ahýaldy jete túsinip, jergilikti jumysty úılestirý jáne uıymnyń is-qımyl josparyn aıqyndaý úshin kóshpeli kezdesýlerin bastady. Mundaı kezdesýlerge Qýanysh Jarlyqas, Dana Rysmuhamedova, Gúljan Marhabaeva, Jánibek Darınov sekildi qor qyzmetkerleri men basqa da ókilderi qatysady.

Qordyń alǵashqy jumys sapary Kókshetaýda ótti. Bul kezdeısoqtyq emes. El boıynsha Qordyń eń kóp belsendi jaqtastary Aqmola oblysynda turady. Qordyń bul óńirdegi qyzmeti bastalǵan bes aıda Qor jaqtastarynyń sany 290 adamǵa jetip qaldy. Olar aımaqtyń áleýmettik belsendi azamattary jáne olardyń múddeleri Qordyń negizgi qujaty - Manıfese kórsetilgen qaǵıdalarmen tuspa-tus keledi. Qor jaqtastarynyń arasynda ónerkásip kásiporyndarynyń qyzmetkerleri, qurylysshylar, túrli qoǵamdyq uıym ókilderi, ǵalymdar, muǵalimder men dárigerler, zańgerler, qala, aýdan men aýyl turǵyndary bar.

Aqmola oblysyndaǵy Qor jumysyn belgili azamattyq belsendiler atqaryp keledi. Olar, óńirdegi ókildik jetekshisi Baqyt Smaǵul, uıymdastyrýshy Vladıslav Shýl, jýrnalıs jáne PR mamany Abzal Toqpanov. Budan bólek, oblystaǵy úkimettik emes sektordyń 7 bedeldi kóshbasshysy «Ádildik jáne Órkendeý» qory qolǵa alǵan negizi jumys baǵyttaryna qosylyp, eńbek quqyqtaryn qorǵaý, sapaly medısınaǵa teń qoljetimdilik, jastar bastamalaryn qoldaýǵa jan-jaqty atsalysyp otyr.

Kezdesý barysynda qor jumysynan bólek, aımaq turǵyndaryn alańdatyp otyrǵan problemalar da kóterildi. Jáne jınalǵan belsendiler onyń sheshimine Qordyń qatysqanyn qalaıdy, dıalog alańyn usyný arqyly tıisti organdarmen talqylaý nemese osy máseleni Úkimet pen Parlamentke jetkizý jáne ózge de tásilder arqyly óńirdegi ózekti máseleniń sheshimin kútedi. Mysaly, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi Erlan Naýryzbaev kezdesýde Eńbek kodeksin jetildirý máselesin kóterdi. «Eńbek kodeksinde keıbir baptar durys jumys istemeıdi. Zańdy turǵyda jumys berýshi men jumysker teń dárejede desek te, kóbine jumys berýshi birjaqty tártippen, yqpal etedi, nátıjesinde jumysker qınalyp qalady. Sondyqtan, kásipodaqtardyń belsendiligin arttyrý kerek dep oılaımyn. Jáne kásipodaq tóraǵalary sol mekemeniń óz ishinen emes, syrttan shaqyrlǵan menejerler basqarsa tıimdi bolatyn edi dep oılaımyn», - dedi zańger E.Naýryzbaev.

«Kókshetaý Jylý» MKK bas dırektorynyń orynbasary Asqar Nurmaǵanbetov energetıka salasyndaǵy ótkir problemalarǵa toqtalyp ótti. «Kókshetaý Jylý» MKK - Aqmola oblysyndaǵy eń iri kásiporyn, munda 700-den astam adam eńbek etedi, kásiporyn qaladaǵy 5 myńǵa jýyq nysandy jylýmen qamtamasyz etip otyr.
«Bizdiń kásiporynda tarıf belgileýge qatysty edáýir zańnamalyq máseleler bar. Sońǵy úsh jylda bul túıitkilder bizdiń nysandardy aralaǵan mınıstrler men vıse-mınıstrlerdiń aldynda birneshe ret kóterildi. Ókinishke qaraı, bul áreketterimizden áli kúnge deıin oń nátıje shyqpady», - dedi A. Nurmaǵanbetov.

«Qazandyq retinde Energetıka mınıstrligi, kásiporyn retinde Ónerkásip mınıstrligi, al tarıfter boıynsha Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń qaramaǵyndamyz. Iaǵnı, Aqqý, Shortan hám Shaıan sekildi tarıfterdi belgileý máselesinde áli mámilege kele almaı júrmiz, bul tek biz úshin ǵana emes, jalpy el úshin mańyzdy, ázirge ol sheshilmeı tur», - dep qosty spıker.

Kezdesýde shaǵyn kásip ıesi, kóp balaly ana Elvıra Muqasheva da sóz sóıledi. Ol Aqmola óńirin aqqa jarytyp, býrrata, mosarella, halýmı syndy irimshiktiń túr-túrin óndirip otyr. Kásipker óz ónimderin sapasyna eshkim syn aıta almaıtyn kókshetaý sútinen jasap shyǵarady. Nátıjesinde, dám til úıiretin irimshikter jergilikti halyqtyń suranysyna ıe, sondyqtan irimshik zaýytynyń damý áleýeti zor. Alaıda, qoldanystaǵy zańnama qazir kásiptiń bul túrin tıisti deńgeıde damytýǵa múmkindik bolmaı tur, zań eskirgen, ózgertý kerek deıdi Elvıra Muqasheva. Máselen, óndiris kólemi bir keli nemese on tonna bolatyn kásiporyndar úshin zań normalary birdeı. E. Muqasheva Qordan osy máseleni sheshýge QR Parlamenti Májilisiniń depýtattaryn qatystyryp, zańdy jetildirýge kómek surady.

Al, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetiniń komplaens-ofıseri, zańger Beknur Amangeldi Qordyń jastar bastamalaryn qoldaý jónindegi bastamalaryna óz usynystaryn bildirdi. Atap aıtqanda, ol ashanada qoljetimdi baǵa ornatý arqyly stýdent jastardyń sapaly tamaqtanýyn qamtamasyz etý kerek degen usynysymen bólisti. Sondaı-aq B.Amangeldi Qordyń «Ádildik quqyǵy» ınternet-qabyldaýynda tegin zańgerlik kómek kórsetýge daıyn ekenin jetkizdi.

Azamattyq belsendi, eńbek ardageri Esbolat Dúısenbaev «halyqtyq baqylaý» júıesin jandandyrý týraly oı qozǵady. Bul usynys Qordyń qoǵamdyq monıtorıń júrgizý jumystaryna saı keledi. Sol sebepti aımaqtyń qajettilikterin eskere otyryp, osy baǵyttaǵy qyzmetti naqtylaý týraly sheshim qabyldandy.

Jalpy, bul kezdesý nátıjeli jáne uıymnyń odan ári damýy úshin paıdaly boldy. Máselen, óńirdegi máselelerdi sheshýge azamattyq sektordy tartý úshin ónerkásiptik kásiporyndar shoǵyrlanǵan Stepnogorsk qalasynda, týrısik salada jumys isteıtin kásipkerlerdi qoldaý maqsatynda - Býrabaıda jáne Aqmola oblysynyń basqa aýdandarynda da Qor ókildikterin ashý múmkindigin qarastyrý týraly sheshim qabyldandy. Kókshetaýda ótken óńirlik kezdesýde aıtylǵan dúnıeler jan-jaqty zerdelenip, jınaqtalyp, Qordyń is-qımyl baǵdarlamasyna engiziledi. «Ádildik jáne Órkendeý» Qoǵamdyq qorynyń kóshpeli kezdesýleri ózge óńirlerde jalǵasady.

Elimizdiń ár óńirindegi belsendi azamattar birlesip qurǵan «Ádildik jáne Órkendeý» Qoǵamdyq qorynyń maqsaty - ádiletti Qazaqstandy qurýǵa óz úlesin qosýǵa daıyn belsendi azamattyq ustanymy bar adamdardy biriktirý. Osylaısha, «halyq úninen qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn joǵarydan emes, halyqtyń óz arasynan bastaý. Qor belsendileriniń pikirinshe, qoǵamdyq kúshter birigip, belsendilik tanytqanda ǵana problemalar tez ári tıimdi sheshiledi.

Bul maqala týraly ne oılaısyz?