Tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoımaımyn!

Álıhan Bókeıhan

Adamnyń jaratylǵan osy mınýtke sheıin ómir tájirıbesimen tama - tama jasalǵan nárse darıa bolsa, tamshydaı tanystyǵy az jurttyń biri - bizdiń qazaq

03 maýsym 2024 233

Adamnyń jaratylǵan osy mınýtke sheıin ómir tájirıbesimen tama - tama jasalǵan nárse darıa bolsa, tamshydaı tanystyǵy az jurttyń biri - bizdiń qazaq. Qazaqqa ilgerileý kerek bolsa, muny az qylyp ta qaldyrmaı, kóbirek, kóbirek tursyn, bárine tanysyp jetilgen jurttardyń qataryna qosylý kerek. Olarmen birge adam balasynyn jeńil kún kórýine, tegis baqytty bolýyna jol tabysý kerek, izdesip at salysý kerek. Jol izdesip at salysý sol jetilgen jurttardyń qataryna kelip alǵannan keıingi bolatyn jumys. Ázirgi bizge keregi qaıtkende solardyń bilimin tez úırenip, qaıtkende sol qatarǵa tez qosylý qamyn qylý. Muny boldyraıyq desek, boldyryp alýymyz ońaı jáne tez. Siz aıtarsyz: «Bizdiń qazaqtyń uǵysy, qazaq kún kórisi sol er jetken jurttardyń munan neshe júzdep emes, neshe myń jyldar burynǵy qalpynda jatyr, sonsha kóp ýaqyttardyń bárin attap qalaı tez qatarǵa kele qoıar eken», - dep. Buǵan biraz mysaldar kórseteıin.

Adam paıǵambarmen qurdas bir bala osy kúngi er jetken jurttardyń bir jigitiniń bilgenindeı biliminiń bir taraýyn (aıtaıyq dárigerlikti) bilýge osy mınýtqa deıin ólmeı tiri jasaýy kerek.

Ǵaısa paıǵambarmen qurdas bir balanyń 1918 jyl jasap úırenýi kerek. Osy zamanda, 1918 jylda týǵan bir balanyń týǵan kúnindegi bilimi Ǵaısa paıǵambardyń qurdas balasynyń týǵan kúndegi bilimimen artyq emes, biraq bul balaǵa Ǵaısanyń qurdas balasynyń bilimindeı bilim alý úshin 1918 jyl jasaý kerek emes, 23 jyl - aq jasaý kerek. Adam paıǵambarmen qurdas balanyń bilimin bilýge 23 jyl - aq jasaý kerek. Shynynda osy zamannyń balasy 8 jasynda oqýǵa kirisse, 16-syna deıin gımnazıada oqyp, ártúrli ǵylym jaılarynan habardar bolady. Ar jaǵynda 5 jyl ýnıversıtette oqyp, dáriger bolsa, 21-ge keledi. 22-23 jasy tájirıbe kórip, iske qoly, kóńili jattyǵýǵa ketsin deıik. Bul nelikten? Bul árıne jaralǵannan bergi mıllıon - mıllıon ata-babalardyń myńdap -myńdap jyldardy basynan ótkizip, mıllıondap qurbandyqtar berip, osy kúngi býyndaryna pisken astaı daıarlap berip ketkendikterinen. Osy adamshylyq ata-babasynyń mıllıon jyldar daıarlaǵan nársesin osy kúngi bir balanyń 10 - 15 jylda bilip ketetini sekildi. Evropa jurtynyń qazaq halindeı halinen myńdap jyldardy ótkizip baryp jetken osy kúngi biz suqtanatyn haline qazaqtyń jetýine myńdap, júzdep jyldar kerek emes, ondap, jıyrmalap, kop bolsa otyzdap jyldar kerek. Evropa halqynyń kóp jylda jetken jerine biz az jylda jetemiz. Sebebi: olardyń daıarlap salyp qoıǵan jolymen baramyz. Olar sekildi jol salýǵa aınalyp keshikpeımiz. Jol salǵandaǵy kórgen beınetterin biz kórmeımiz, adasyp aınalmaımyz. Nege? Olardyń myńdaǵan jyldar ishinde, júzdegen býyndarynyń eńbegimen salýly daıar joldarynan júrýdi ǵana bilemiz. Eger de qazaq Evropanyń daıar joldaryna túspeı óz betterine, óz aldaryna jol jasaýyn tosyp otyrsa, Evropa qataryna kirýdiń alystyǵy sonda bolar edi. Sol ýaqytta qazaqqa osy kúngi dvýhklassnyılardyń qabyrǵasynda ilýli turatyn jerdiń bas kartasynyń ózin jasaý úshin qansha jyldar kerek bolar edi? Endi qazaqtyń aldynda «adam bolamyn» dep ushyp tura kelgende, jelkelep jylyp, orǵa laqtyratyn Nıkolaı tusynyń chınovnıkteri joq. Solaı bolǵan soń tegis jumyla iske kirissek, 20-30 jylda Evropanyń bilgenin bilip, Evropa qataryna qosylyp kete alýymyzǵa tarıhtan ıapondar mysal bola alsa kerek. Munan 58 jyl buryn 1860 jyldaǵy ıapondar jaıynyń osy kúngi bizdiń qazaqtyń jaıynan nemenesi artyq edi? Qaıta ol kezdegi ıapondardyń esýasy bolsa da, atadan balasyna mıras bolyp kóship otyrǵan daımıos (gýbernator) shogýnderindeı (namestnık) kesel bizdiń qazaqta az. Iapondar osyndaı halinen 35 - 40 jylda erjetip Evropa haline kirdi. 1895 jylynda Qytaıdy shalqasynan túsirdi. 1904 jylda «bórikpen uryp jyǵamyn» degen Rýssıany shalqasynan túsirdi. Árıne, ıapondar osy haline Evropanyń pisýli astaı daıar ónerin alýmen jyldam jetti. Bizdiń de solaı jyldam jetýimiz úshin tegis jumyla úırenýge kirisýimiz kerek. Solaı bolǵan soń mektep, medrese, gazet, jýrnal, kitaptarymyz kóbeıip, Evropadaǵy balasynyń aýyr kún kórisinen qutylyp baqytty bolýyna sebep bolatyn ǵylymdardy úırete berýi kerek.

Adam balasynyń aýyr kún kóristen qutylyp baqytty bolýyna sebep bolatyn Evropadaǵy ǵylymdy men eki jikke aıyryp uǵamyn, biri - dene azyǵy, biri - ar azyǵy. Dene azyǵy degenimiz - osy kúngi adam balasynyń jeńil kún kórýine sebep bolyp júrgen saımandar bilimi; mysaly: parohod, ot arba, telegramma, telefon, ushatyn aeroplan, kóliksiz elektrık ıakı par qýatymen jumys atqaratyn mashına, taǵy - taǵy sondaılar. Telegramma arqasynda atpen kisi jibergende bir jylda alatyn habarymdy bir saǵat ishinde alamyn, neshe myń shaqyrym jerdegi kerekti kisilermen bir kúnniń ishinde tildesemin. Bul kún kóristiń jeńildeýi emes pe? Qalǵandary da osy telegramma sekildi túrli kún kóristiń túrli jaǵyn jeńildetedi. Dene degenimiz bular bolsa, ar azyǵy degenimiz - ádildik. Osy sońǵy ar azyǵy - ádildik tabylmaı basqa dene azyǵy ónerlerdiń kóbeıýimen jalpy adam balasynyń kún kórisi aýyrlamasa, jeńileımeıdi, baqytsyzdyǵy kóbeımese, azaımaıdy. Ar azyǵy er jetpegendiginen Evropadaǵy adam balasynyń kún kórisin, jeńileıtedi, baqytty qylady degen ónerlerdiń bári, adam balasynyń biriniń etin biri jeýine, biriniń qanyn biri urttaýyna jumsalyp jatyr; neshe mıllıon jas jigitter múshelerinen aırylyp kem bolýyna, neshe mıllıon adam keýdeleriniń taý-taý bolyp úıilip, qara quspen qasqyrǵa jem bolýyna, kári ata-ana balasynan aırylyp, járdemsiz jas kelinshek, jas balalar panasynan aırylyp kóz jastarynyń sel bolýyna:

— Neshe qyrshyn jastardyń,
Keýdesinen oq ótip,
Aýyzdarynan qan ketip,
İshine tartylyp kózderi,
İńyraný bolyp sózderi,
Shytynap kókshil kózderi,
Elestep kózine armany,
Jetem dep oıǵa alǵany,
Eldegi qatyn-balanyń,
Áke-sheshe, aǵanyń,
Kórmeı jylap qalǵany.

Qar astynda, qarańǵy halde basynda jastyq aýzynda sýsyn joq, qara jermen teń bolýyna jumsalyp jatyr.

— Mine, sondaı zamanda,
Jaý áskeri qalańda.
Mal-múlkińnen kúder úz!
Ajary táýir qatyn-qyz,
Zorlaýymen talandy.
Talaı mılar burqyrar,
Saz balshyqtaı tabanda.
Adam kúshi jeter me,
Munan da ári jamanǵa?!
Sondaılardy oılamaı,
Qosarmysyń adamǵa?
Bolnısaǵa barǵanda,
Saı-súıegiń syrqyrap:
Keıbireýler qorqyrar,
Keıbireýler qyrqyrap,
Dáriger pyshaq salǵanda:
Keıler shyńǵyryp, shyrqyrap,
Keıiniń erni kezerer,
Ymdap jutym sý surap.
Ókpe tusy jan jerden,
Jan turatyn ár jerden.
Keıiniń qany burqyrap,
Qaıǵylanyp otyrar.
Kózden jasy jyltyrap.

Mine, osy aıtylǵan bálelerdi adam balasynyń basyna ońaı túsirip otyrǵan ar azyǵynsyz dene azyǵy ónerlerdiń óskendigi. Ónerlerdiń óskendigi túsirdi deıtinimiz: buryn men qansha qanǵa shóldegen jaýyz bolyp, adam óltirgim kelse de, betpe-bet kelmeı, óltire almaýshy edim. Eń myqty bolyp ketkende de ekeý – úsheýdi - aq óltirýshi edim. Endi men neshe shaqyrym jerlerden pýlemetimmen, snarádymmen neshe júz kisini birjolata qıratamyn. Shaıtan qoldap jel jaý jaǵyna qaraı yǵa qalsa, ý jiberip et qıratamyn. Jaý jurttyń qalasyna ushyp baryp kóshedegi qatyn-balalardy da bomba tastap qırata alamyn. Poezym, telegrammam, telefonym, parohodym taǵy - taǵy sondaı ónerlerim bári adam óltirý jumysynyń tez bolýyna, ónimdi bolýyna jumsalady. Jaý jaǵy da meniń jaǵyma osyny qylady. Al osy eki jaqtyń dene kúshi emes óner kúshimen soǵysqannan ne nárse kelip shyqty? Dene kúshimen soǵysqandaǵy opattan adam balasynyń kóbirek ólýi kóz jastyń tógilýi shyqty.

Jáne osy dene azyǵy - ónerlerdiń munan da úlken bir bálesi: ómirlik qul qylýǵa sebep boldy. Dene azyǵy - ónerlerdi buryn ıelengen jurt, keshirek qalǵan jurtty alyp jeıtin ańym, tamaǵym dep bildi. Óner, kúsh ıgige, jaratylystan kún kórýge kerekti nárseler shyǵarýǵa jumsalý ornyna keshirek qalǵan jurttyń óner úırenýine, ilgeri basýyna jol qoımady. Qaıta neǵurly keıin ketirip, birin soıǵanda, biri ottap turatyn maly sekildi jasap ıjdahat qyldy. Osyny «men úırengen ónerdi úırenip qoısa, maǵan ońaılyqpen tamaq bola qoımady, qary turady», - dep istedi. Beıshara jurttar ózderin bireýdiń maly bolýyna haqy joq ekenin bile tura maly boldy. Nege maly boldy? - Myltyqqa, poezǵa, parohodqa telegram, telefon, zavod, fabrık, elektrık sıaqtylarǵa analar buryn ıelengendiginen maly boldy. Bular nege ıelenbeıdi? - ıelendirmeıdi. Nege? - maly bolýshylyqtan shyǵady. Buǵan tarıhtan da, osy kúngi ómir júzinen de mysaldar kóp. Aıtaıyq, ónerge erterek ıelengen basqalardy aldamshylyǵy joq «taǵy» dep titirengen bolatyn. Evropa halqy keshirek qalǵan Amerıka, Azıa, Afrıka, Avstralıanyń turǵyndaryna ne kórsetpedi? Maly tursyn, adamdaryn ákep Evropa bazarlaryna satpady ma? Evropa olarǵa qaraǵanda perishtesingen haıýandardy nanǵa ý qosyp berip qınalǵanyn qyzyq kórmedi me? Jumysqa ógizderindeı jegip, olardyń mańdaı teri, taban aqylarymen semirmedi me? Mysaly, alystan izdemeı-aq, keshegi Nıkolaı tusyndaǵy chınovnıkterdiń ózimizge ne qylǵanyn eske túsirseńder jetedi. Arqalarymyzda qamshylarynyń taby áli de turǵan shyǵar. Qazaqty kórgende jylandy kórgendeı qushyrlanyp uratyn, ıakı urǵysy keletin saltqyly prıstavtar, mańdaıyndaǵysy jalmaýyzdyń jalǵyz kózindeı jarqyrap, «taqsyr» dep quldyq uryp turǵanda da qan isher túsin buzyp bir mınýt qazaq betine qaramaıtyn tóreler qazaqtyń myń ıgi jaqsysynyń moınyna burshaǵyn salyp aıtqan myń aýyz sózinen jalǵyz tilmashtyń sózin shyn kórip, soǵan qarap úkim qylatyn ákimderdiń elesi áli kóz aldymyzdan nege kete qoısyn. Osynyń bárine qazaq «soǵan laıyq jazyǵym bar» dep kóngen joq, «kónbesek, bizdi qyryp tastaıtyn qoldarynda qarý, óneri bar» dep kóndi. Mine, kórshimiz Rýs jurtynda bizden góri ónerdiń er jetkendiginen tapqan paıdamyz: orystyń ne qyl degenine kónip turý bolatyn.

Sońǵy kezde Evropa halqy burynǵy Amerıkadan Soılá bazaryna kemelep quldar jiberip satqyzǵan Kolýmbylardy teris kórip quldyqty bitirdik dese de, quldyq jyl saıyn kóbeımese azaıǵan joq. Adamzattyń 100-den 99-yn, ıakı 1000-nan 990-yn qalǵan bir ógizińdeı jegip terlerimen semirý. Osy 20-ǵasyrdyń eń alǵa ketken bir nársesi 100-den 99, ıakı 1000-nan 999 kisi ómir boıy kúnine 12 saǵattan teri aǵyp, aıtaıyq jer astynda, kór ishinde densaýlyǵyn buzyp jumys istep júrip ólgeninshe tamaq, kıimge jarı almaı ketkende, qalǵan bir kisi týǵaly jumysqa qolyn tıgizbeı saırandap júrip jylyna pálen myń ıakı pálen mıllıon paıda tabady. Mine, ǵajap! Ómirin damylsyz jumysta ótkizgen 99, ıakı 999 kisi nege ólgenshe tamaqqa jarı almaı ketedi de, dáneńe istemeı júrgen bireýine myńdap, mıllıondap paıda keledi? Bul týraly tómende sosıalızm máselesine kirgen ýaqytta jazarmyn.

Sultanmahmut TORAIǴYROV

"Sosıalızm" maqalasynan

Alash.kz ulttyq portaly

Bul maqala týraly ne oılaısyz?